Koronavirus Soomes
Nüt Soomes škoulut avataa uvvellee kons seel' koronavirus ono mänt peeneks a daaže ovat nüt tult paremmaks.
Nüt Soomes škoulut avataa uvvellee kons seel' koronavirus ono mänt peeneks a daaže ovat nüt tult paremmaks.
Soomes suletaa škoulut daaže üheks kuuks. Škoulut suletaa 18.3.2020 a neet avataa 15.4.2020. Päiväkoit ovat veelä auki a 7-9 vootta vanhat lapset kumpien emä tali ätti ono töös esmerkaks tervehüsen palvelukses saavat männä škouluu. Tämä ono tapahtunt koronaviruksen vooks. Soomes ono nüt 278 inmihistä kummat ovat saant koronaviruksen no kukka ei oo...
Soomõlain Valtteri on õpõttannu vaďďa tšeelte internetiz i litši 3 inimisse õlla nütte õppõssõõz sitä. Kõikki kummõd õppõssa nütte vaďďa tšeelte õlla nooritõ.
Soomõz on nütte koronavirus. Se tulib Soomõ ku ühs soomõlain meni Italia i sene perää tulib Soomõ i tulib läsivessi. Korona on nütte Helsingiz, Tamperez i Hämez. Tänäve linnõd õlla valmiitõ ku korona tuub. Soomõ suurõd linnõd õlla kõikki saannu sene, a Turuz i Ouluz eb õõ veelä koronaa. Tänäve koronavirus on kahsteiššümel inimizel Soomõz. Läsived...
Ižoran Wikipedia ono kasvant paljo viime koles kuus a nüt siin ono 600 artikkelia. Tämä ono hüväks ižoran keelen elämiselle a tämä saa muit inmihisiä oppimaa ižoraa. Enne viime dekabria ižoran Wikipedias oli vaa daaže 100 artikkelia a se ono alant kasvamaa kons 2 soomalaista oppi ižoran keelen a alant tekömää enempi artikkeleita siihe. Möö toivomma...
Liivi i vaďďa tšeeled õlla tänäve aivo samanlaizitõ. Liivissi pajatõb litši 75 inimisse i vaďďassi pajatõb litši 60 inimisse. Liivi on litši lõunaviroa i vaďďa on litši põhjaviroa. Liivill eb õõ inimizitõ kummõd pajatõta sitä maamatšeelen i kõikki sene pajattajad õlla õppõssu sene. Liivi kooli vovvõn 2013 a tänäve se on veelä eloz ku mõntõ õlla...
Pohjaas-Italias kümmen munitsipalia ja 50 000 inmihistä ono erahuttu koronaviruksen vooks. Škoululoja, restoraneja ja lafkoloja ono sulettu. Seel' ono koolt 2 inmihistä koronaviruksee a 29 inemissiä ovat saant senen.
Lüüdi ono vähhäisen niku ižoran keel oli enne. Tänäpäi ižoran keeltä ei sanota karjalan tali soomen keelen dialektaks a hos ono veelä inmihisiä kummat läkäjäät sto ižora ono dialekta, ižoral ono tänäpäi oman keelen status. Lüüdin keelel ei oo oman keelen statusta Vennääs, ku sitä veelä pietää karjalan keelen dialektana seel', no Soomez sitä läkätää...
Soomes ono suur problema, a se ono se sto Soomes tänäpäi süntüü vaa vähhäisen lapsia. Soomalaiset tänäpäi evät saa enemp ku 1.2-1.4 lasta a nüt moni universiteetta ono vaaras sulkia neet kons ei oo nooria kummat voip oppiissa seel'. Hos Soomen väkiluku ono kasvant, melkee kaik ovat muist maist kummat ovat tult Soomee. Voovven 2030 hos tulloo veelä...
Arktizõ mere jää on õllu peenepi jõka voosi i se on veelä peenepi ku enne, a kazen voon se on suurõpi ku voosisõ. Se on ku Euroopaz i Põhja-Amerikaz on õllu soojõ talvi i se on üvässi arktizõ mere jääll.
Haluatko oppia puhumaan vatjaa? Katso "virtual votic"